Tööd ja tegemised

Jõgeva vallas:

Omavalitsuse töökogemust on minu pagasisse nüüdseks kogunenud  suure hulga aastate jagu. 2000. aasta aprillikuus valiti mind vallavolikogu esimeheks. See oli vastutusrikas ja pingeline töö põhitöö kõrval, mis kestis kaks ja pool aastat, st. järgmiste valimisteni 2002. a. oktoobris.2002. aasta novembris, kui olin tagasi valitud volikogusse, tehti ettepanek asuda juhtima Jõgeva Vallavalitsust. Peale mõningat kaalumist otsustasin pakkumise vastu võtta.Vallavanem olin Jõgeva vallas kahe valimisperioodi jooksul: 2002 – 2005.a. ja 2005-2009.a. Juhtida Eesti suuruselt ja rahvaarvult esikümnes olevat valda polegi kõige lihtsam. See oli väga pingelise töö ja rohkete kogemuste rikas aeg. Samas sellist võimalust enese ja oma ideaalide teostamiseks ei paku elu just iga päev. Minu jaoks ei ole poliitika võim, see on töö ja eelkõige vastutus. Kindlasti kaasneb vastutusrikkama ametiga ka mingil määral rohkem võimu. Kuidas keegi aga temale antud võimu ja võimalusi kasutab, on ennekõike südametunnistuse küsimus. Olen püüdnud lähtuda võimu algsest tähendusest, mis ongi eelkõige kohustused ja vastutus.

Iga kokkupuude uue inimesega, uue probleemiga annab midagi juurde. See teeb kokku tohutu hulga häid ja positiivsed kogemusi, teadmisi ning kontakte.
Samas olen aastate jooksul täheldanud, et sageli on inimestel küllaltki erinevad ettekujutused ning arusaamad vallavalitsusest ja volikogust, nende tööülesannetest ning võimuvahekordadest. Ei ole vahest liiast siin veelkord selgitada seda,  mis, kus ja kuidas toimib.

Volikogus:

Volikogu liige olen uuesti 2009 aastast alates.

Nagu teada, on vallavolikogu see, kust tulevad otsused, millises suunas peab elu vallas edasi minema. Mida, millises ulatuses ja milliste vahenditega teha. Enamasti käib see läbi eelarve. Suure osa moodustavad ju need ülesanded mis riik on omavalitsusele pannud ja milleks ka raha eraldanud: hariduse korraldamine, teede hooldamine ja -remont, toimetuleku- ja puuetega inimeste hooldajatoetused. Enamasti ei ole see raha piisav, seega peab vald omalt poolt raha juurde panema, et teenused saaksid inimeste jaoks siiski hästi korraldatud.
Seda osa, mida eelarvest jaotada heakorra, kultuuri, spordi, huvihariduse, noortetöö ja paljude muude vajalike asjade jaoks, rääkimata investeeringutest, on suhteliselt vähe - vahest 10% ringis. Summa suurus oleneb paljugi sellest kuidas parajasti võimul olev riigivalitsus on otsustanud omavalitsusi rahastada. Põhitöö volikogus tehakse volikogu komisjonides, kus arutatakse valdkondade kaupa läbi kõik materjalid, mis vallavalitsuse poolt volikogusse otsustamiseks tulevad ja antakse küsimuste kohta oma seisukoht.

Kõik olulised otsused, kaasaarvatud valla eelarve kinnitamine, tehaksegi volikogus nende inimeste poolt, keda vallarahvas on usaldanud ja sinna valinud.

Tööd, mis  tehtud lisaks põhitööle :

Teadmisi ja kogemusi teiste Euroopa riikide omavalitsuste tööst olen saanud seoses osalemisega Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi liikmena ja Euroopa Liidu Regioonide Komitee liikmena. Mõlemad organisatsioonid koosnevad omavalitsuste esindajatest ja kaitsevad omavalitsuste huve.

Meile tundub vahel, et need on meie jaoks kauged ja mitteolulised esindused, kuid tegelikult sõltume ju suures osas nii Brüsselis vastu võetud otsustest kui Euroopa Nõukogusse kuuluvate riikide sisukohtadest. Seepärast  on oluline, et Eesti on neis institutsioonides esindatud ja veel olulisem, et omavalitsuste esindajad on kaasatud oluliste küsimuste aruteludesse, sest kogu tegelik elu ju toimubki mingi omavalitsuse territooriumil ja seal elavate inimeste eludes. Kõik puudutabki ju meid endid.

2001 -2010. aastani kuulusin Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste Kongressi (CLRAE) Eesti delegatsiooni liikmete hulka. 2004 aastani asendusliikmena Regioonide kotta ja 2004 aastast alalise liikmena Kohalike omavalitsuste kotta. 2006 -2010. aastani olin ka Eesti delegatsiooni juht.
CLRAE töö toimub peamiselt Strasbourgis (Prantsusmaa).

Konress jaguneb kahte kotta - kohalike omavalitsuste koda ja regioonide koda.
Valdkondade viisi toimub töö komiteedes. Kaks korda aastas toimuvate täoskogu istungite vahelisel ajal osalesin Säästva Arengu Komitee töös.
Kongressis toimub mitmesuguste dokumentide väljatöötamine ja raportite e. arvamuste koostamine.
Üks tuntuim välja töötatud dokument on Kohalike omavalitsuste harta.
Osalesin ka raporti "Lapsed linnas" koostamisel, mille esitasin ja mis võeti vastu 2008. aasta mais toimunud täiskogu istungil. Raport käsitles laste elukeskonna ja turvalisuse parandamist linnades.

2004. aastast kuulun ka Euroopa Liidu Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni koosseisu. 2006 -2010. aastani põhiliikmena ja 2010 – asendusliikmena. Esimeseks töögrupiks oli Säästva Arengu Komisjon järgmiseks Territoriaalse Ühtekuuluvuse Poliitika Komisjon. Peamiselt toimub töö Brüsselis.
Viis korda aastas toimuvad täiskogu istungid ja viis korda komisjoni koosolekud. Põhiliikmed osalevad täiskogu istungitel. Töö on korraldatud nii, et iga põhiliige kuulub kahte komisjoni, mille ühe töös osaleb ise ja teises asendusliige.

Komisjonides koostatakse arvamusi e. raporteid vastava valdkonna EL seadusandlike aktide kohta, mida Euroopa Komisjon ette valmistab.
Minulegi on osaks saanud suur võimalus ja au juhtida arvamuse (raporti) koostamist. Esimesel korral  nn. Sinisele Raamatule, mis käsitles Euroopa Liidu tulevast merepoliitikat ja võeti vastu täiskogu istungil aprillis 2008. aastal.


Teise arvamuse koostasin teemal „Puhas energia ja transport“, misvõeti vastu Regioonide Komitee täiskogu istungil 4.juulil 2013 aastal. See on EL Regioonide Komitee poolne arvamuse selle kohta, milline peaks tulevikus olema omavalitsuste seisukohast EL-i alternatiivkütuste strateegia osas ja kuidas arendada vastavat taristut.


Suure osa oma vabast ajast olen kasutanud EELK Jõgeva koguduse juures. 1993. aastal sain koguduse liikmeks ja 1994. aastast olin koguduse nõukogu ja juhatuse esimees kuni 2001. aastani. Peale 2000. aastat, kui mind valiti Jõgeva vallavolikogu esimeheks jäi vaba aega väheseks ning ei saanud enam koguduses nii vastutusrikast ja töömahukat kohta täia. Pealegi oli selleks ajaks üks suuremaid töid – kogudusemaja remont - peaaegu lõppetatud. 

Jõgeva linn oli saanud kiriku, tagasihoidliku küll, aga enam ei saanud keegi öelda, et Jõgeva on ainus linn Eestis kus ei ole kirikut. Kogudusemaja renoveerimist pean siiani üheks suuremaks võimaluseks ja kordaminekuks oma elus. Ehituse korraldamine ja ehituseks vajalike summade leidmine annetuste, projektide ning laenu tagasimaksete korraldamise näol toimus ju põhitöö kõrvalt.

Koguduse liige olen endiselt ning aitan jõudumööda koguduse tegemistele ka kaasa 2013 aastast ka koguduse nõukogu liikmena.
Olen lõpetanud Usuteaduse Instituudi Üldteoloogia kursuse (1997.-1998.a.), mis annab õiguse õpetada usuõpetust koolides.

1997.-2000.a. olin tegev Jõgeva Diakooniakeskuse juures, mille töö ja vahendid läksid 2000. aastast üle Jõgeva kogudusele. Sellel ajal läbisin ka mõned lühemad kursused diakoonia valdkonnas tollase EELK Diakoniakeskuse juures Tallinnas.Töö koguduse ja diakooniakeskuse juures on andnud suuri kogemusi suhtlemiseks erinevate inimestega, nende mõistmiseks ja võimaluste leidmiseks, et aidata hädasolijaid.

Samas olen saanud hea kooli ja toetuspunkti keerulistes olukordades otsuste tegemisel.