Regioonide Komitee arvamuses Puhas energia ja transport on koostatud COTER komisjonis.
Koostaja Dr. Saima Kalev (EE/EA), Jõgeva Vallavolikogu
liige.
Kokkuvõte.
Komisjoni teatises Euroopa alternatiivkütuste strateegia kohta (COM(2013) 17 final) hinnatakse peamisi võimalikke alternatiivseid kütuseid mis asendaks naftat ning aitaks kaasa transpordist tulenevate kasvuhoonegaaside (KHG) heidete vähenemisele, ning esitatakse ulatuslik loetelu arendamise meetmetest Euroopas, mis täiendavad muid poliitikaid, et vähendada õli tarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet transpordis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi eelnõu alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (COM(2013) 18 final) eesmärk on tagada alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamine ja selle infrastruktuuri ühiste tehniliste kirjelduste rakendamine Euroopa Liidus. Selle eesmärk on lihtsustada turujõudude tööd ja aidata selle algatusega suurendada Euroopa majanduskasvu (2030. aastaks kasvaks iga-aastane kokkuhoid 9,3 miljardi euroni).
Teatises käsitletavad peamised alternatiivkütused on:
elekter, vesinik, biokütused, looduslik gaas surumaagaasina, gaasist toodetud
vedelkütus ja veeladatud naftagaas. Direktiivis toodud esmatähtsad valdkonnad on:
alternatiivkütuste taristuga seotud küsimused, ühiste tehniliste kirjelduste
väljatöötamine tarbijate suhtumisega seotud küsimused ja tehnika arenguga
seotud küsimused. Kogu investeeringute mahtu allternatiivkütuste süsteemi ülesehitamiseks on
hinnatud 10 miljardile eurole.
Nimetatud dokumentide alusel peaksid kõik liikmesriigid
koostama oma poliitilised raamistikud.
Olulisemad seisukohad, mida Regioonide Komitee arvamuses rõhutatakse:
seades paika tähtajad kohapealsete infrastruktuuride loomiseks, peaks
komisjon arvestama ka lisaks piirkondade geograafiliste ja klimaatiliste
erisustega ning uute tehnoloogiliste lahendustega ning arvestama ka vastava ajakavaga, et välja
töötada ja kokku leppida ühtsed
standardid;
komisjoni direktiivis sätestatud tähtajad on liiga lühikesed, sest
riiklike poliitiliste raamistike ning haldus- ja õigusnormide vastuvõtmisele
peab eelnema koostöö kohalike ja
piirkondlike omavalitsustega ja siseriiklik põhjalik analüüs, arutelu, ning ja
finantsskeemide väljatöötamine;
ühised tehnilised
spetsifikatsioonid ja kiired lahendused on vajalikud, et tagada läbilööki
turul, majanduskasvu ja alternatiivsete kütuste levikut EL-is, kuid seades tähtaegu infrastruktuuri
loomiseks, peaks EK arvestama
tõenäoliselt pikema ajaga, mis on vajalik ühiste standardite väljatöötamiseks,
nendes kokkuleppimiseks ning rakendamiseks kui see on direktiivis pakutud;
komisjoni ettepanekute
elluviimisel peab jälgima, et vabaturu ja konkurentsi toimimine oleks
võimalikult vähe häiritud, tuleb muuta
see eraettevõtjatele atraktiivsemaks,
eemaldades täna olemasolevad ohud ja kartused;
infrastruktuurile
kehtestatavad nõuded peaksid lähtuma majanduslikust otstarbekusest ja tagama
ühilduvuse juba tehtud investeeringute ja turule toodud sõidukitega;
liikmesriikide poliitilised raamistikud
peaksid olema oma energiaallikate valikul tasakaalus ja mitte langema ühest (nafta väljaspoolt EL-i) sõltuvusest teise (maagaasist väljaspool EL-i) ja
alternatiivsete kütuste allikate mitmekesistamise ettepanekul võtma arvesse
erinevaid tooraineid, mis on selle tootmiseks vajalikud ning piirkondades
kättesaadavad.
04.07.2013 Brüssel
Arvamuse Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika eelnõu, mis võeti vastu Regioonide Komitee täiskogu istungil aprillis 2008:
Regioonide
Komitee
POLIITILISED SOOVITUSED
Arvamus - Lapsed linnas , mis võeti vastu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) täiskogu istungil 6.mail 2008.a. Strasbourgis (Prantsusmaa)
Unanimously approved by the Sustainable Development Committee on 12 March 2008
The names of members who took part in the vote are in italics.
Arvamuse Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika eelnõu, mis võeti vastu Regioonide Komitee täiskogu istungil aprillis 2008:
Regioonide
Komitee
Säästva arengu komisjon
ARVAMUSE EELNÕU
Euroopa
Liidu integreeritud merepoliitika
Raportöör: Dr. Saima Kalev (EE/EUN-EA)
Jõgev valla vallavanem
Mayor Jõgeva Rural Municipality)
POLIITILISED SOOVITUSED
REGIOONIDE KOMITEE
- tervitab
komisjoni teatist Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika kohta ja
väljendab heameelt selle üle, et püütakse leida terviklikku lähenemisviisi
olulises küsimuses;
- rõhutab
jätkuvalt, et kõigi, EL esindavatest institutsioonidest kuni üksikisikuni,
ühiseks olulisemaks eesmärgiks on ja jääb merede ökosüsteemide
säästev kasutamine ja säilitamine ning arendamine;
- kiidab
heaks komisjoni eesmärgi võtta vastu ühtne merepoliitika, mis hõlmab kõiki
aspekte inimese suhetes merede ja ookeanidega, mille tulemusena luuakse
ühtne tegevusraamistik, mis võimaldaks arendada kõiki merega seotud
tegevusalasid optimaalselt ja säästvalt;
- avaldab
kahetsust, et tegevusplaan ei ole üks osa “Sinisest raamatust” vaid on
ainult komisjoni töödokument;
- tunnustab
paljude instantside kaasamist konsultatsiooniprotsessis, erinevate
arvamuste analüüsi ja pikaajalise töö tulemusi, paljude heade ettepanekute
arvestamist „Sinise raamatu“ koostamisel, avaldab aga kahetsust, et mitmed
olulised aspektid on jäänud tähelepanuta;
- nõustub,
et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seonduvad küsimused on omavahel
seotud ning kõiki merega seonduvad küsimused tuleb lahendada süsteemselt,
kui me tahame saavutada soovitud tulemusi peame liikuma kõigis punktides
ühes suunas;
- paneb
tähele, et olulise merekeskkonna komponendi – liikmesriikide
jurisdiktsiooni all oleva merepõhja kasutamise ja kaitse küsimused ei ole
leidnud esiletoomist integreeritud merenduspoliitika dokumendis ning on
seisukohal, et eriti kaadamise, aga ka merealuste torujuhtmete ja kaablite
paigaldamise ning kasutamise üldstrateegilised juhised võiksid sisalduda
selles poliitikas;
- rõhutab,
et merenduspoliitika ületab igal juhul liikmesriikide halduspiirid ja
vajab mitmetasandilist lähenemist ja juhtimist;
- toetab
integreeritud, valdkondadevahelist lähenemisviisi, mille rakendamiseks
tuleb teha koostööd ja koordineerida kõiki merega seotud tegevusvaldkondi
erinevatel otsustustasanditel, leides tasakaalu konkurentsi ja säästvuse
vahel;
- on
seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on märkimisväärne
roll mis hõlmab paljusid tegevusi poliitika kujundamisel, rakendamisel ja
reguleerimisel ning selge ülesanne valdkondlike poliitikameetmete
integreerimisel;
- rõhutab,
et on oluline, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus oleks
tulemuslik ja säiliks nende hea tahe, kui soovitakse Euroopa integreeritud
merepoliitikat rakendada
- nõustub
komisjoni arvamusega, et Regioonide Komitee saab lisada sellele
protsessile lisandväärtust, komitee tahab lisada süsteemi, millega tagada
kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatus ja tulemuslik panus;
- kaalub
võimalust kuidas saaks aidata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi
rakendusstrateegiate väljatöötamisel ja kavandatud meetmete täiendamisel;
- soovitab
arvestada erinevusi piirkondade suutlikkuses ja konsultatsiooniprotsessis
esitatud sisukohti;
- nõustub
teatises tooduga, et ükskõik millise merepoliitika muudatused mõjutavad
kõige enam rannikualasid sellega seotud siseveekogusid ja jõgede suudmeid;
- leiab,
et tuleb arvestada ka teisesuunalise mõjuga, kus sisemaal toimuv võib
oluliselt mõjutada merede ja rannikualade olukorda keskkonnareostuse või
mõne majandustegevuse kaudu;
- taotleb
jätkuvalt, nagu arvamuses „Rohelisele raamatulegi“, kohalike ja
piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse arendamist ja pidevate ressursside
tagamist ning selleks Euroopa rannikualade ja saarte fondi loomist;
- rõhutab
jätkuvalt varasemas arvamuses 84/2005 esitatud seisukohta, mille kohaselt
on väga vajalik toetus uuendustegevusele ja ettevõtluse arendamisele, eriti
uue meretehnoloogia arendamisele;
- ühineb
arvamusega, et integreeritud merenduspoliitika on see, mis aitab leida
lahendusi probleemidele, mis on seotud üleilmastumise ja
konkurentsivõimega, kliimamuutustega, merekeskkonna kahjustustega,
meresõiduohutuse ja – turvalisusega ning energia varustuskindluse ja
säästvusega;
- peab
samuti vajalikuks, et see kõik põhineb tipptasemel merendusalastel
teadusuuringutel, tehnoloogial ja uuendustegevusel ning tööhõive Lissaboni
tegevuskaval ja säästva arengu Göteborgi tegevuskaval;
- nõustub
komisjoni seisukohaga lisaväärtuse küsimuse osas, mille komitee tõstatas
arvamuses 258/2006, et integreeritud lähenemisviis aitab vähendada
erimeelsusi, saavutada koostoimet, ning tagada selge teabevahetuse
kodanike ja naaberpiirkondadega
- tunnustab
komisjoni püüdu panna teatisega alus EL integreeritud merenduspoliitika
jaoks vajalikule juhtimisraamistikule ja valdkondadeülestele vahenditele
ja esitatud meetmetele, mida komisjon tahab selle mandaadi raames võtta ja
et komisjon tahab meetmete puhul juhinduda subsidiaarsuse ja
konkurentsipõhimõtetest, rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi
ning meetmete väljatöötamisel kaasata sidusrühmi;
- leiab,
et nii olulise dokumendi korral kui EL integreeritud merepoliitika, peaks
hõlmatav perioodi olema oluliselt pikema kui vaid käesoleva mandaadi
kestvus;
- peab
oluliseks koostöö ja konsulteerimise vajadust ka regionaalsete ja
valdkondlike töögruppidega ja organisatsioonidega kes EL raames tegutsevad
Atlandi ookeani, Põhja-Jäämere, Vahemere, Musta mere, Läänemere, Põhja
mere piirkondades ja toetust nende tegevusele;
- rõhutab,
et integreeritud lähenemisviisi puhul tuleb veel täpsustada ülesannete
jaotus;
- toetab
komisjoni üleskutset liikmesriikidele, koostada integreeritud riiklikke
merenduspoliitilisi tegevuspõhimõtteid tihedas koostöös sidusrühmadega,
eelkõige rannikualadega;
- peab
oluliseks otsust esitada 2008 aastal suunised ühtsete riiklike
merenduspoliitiliste põhimõtete väljatöötamiseks ja otsust aruande
esitamise kohta liikmesriikide tegevusest selles valdkonnas alates 2009.
aastast;
- soovitab
lisada suunised ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele
- leiab, seoses komisjoni otsusega luua
struktuur sidusrühmadega konsulteerimiseks, mille kaudu aidatakse kaasa
merenduspoliitika edasisele arendamisele ja on võimalik vahetada häid
tavasid, et koordineerimine ei taga integratsiooni, suuniseid võib
tõlgendada erinevalt ning konsultatsioonistruktuur ei ole
otsustusprotsessi struktuur,
- teeb
ettepaneku koostada piirkondade jaoks heade tavade ülevaatlik kokkuvõte ja
nimekiri
- soovitab
luua selge süsteemi tagamaks, et piirkondade panus on jätkuvalt tõhus ja
tulemuslik ning et võimalikke piirkondadevahelisi konflikte lahendataks
õiglaselt;
- rõhutab,
et selle saavutamiseks on vaja välja töötada rakendusstrateegia
piirkondade jaoks;
- teeb
ettepaneku, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavate
merendusküsimuste otsustusprotsessi tuleks kiirendada või vähemalt mitte
aeglustada, aeglasemast protsessist ei saa kasu ei vaba konkurentsi
pooldavad, ega konservatiivsed sektorid;
- rõhutab,
et rakendusstrateegia väljatöötamisse on vaja kaasata ka liikmesriikide
ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsene panus, strateegia
eesmärkides tuleks koos nimetatutega kokku leppida, kindlustades selle, et
kõik tegevused aitaksid üheskoos kaasa valdkondadevahelisele
integratsioonile. Sarnaselt võiks määratleda ülesandeid ja käsitleda
ressursside küsimusi;
- tunnustab
tihedama koostöö loomist liikmesriikide rannavalveasutuste vahel ja otsust
meetmete võtmiseks parema koostalitusvõimega seiresüsteemi loomiseks, et
ühendada olemasolevad seire ja jälgimissüsteemid, mida kasutatakse
meresõiduohutuse ja –turvalisuse tagamiseks, merekeskkonna kaitseks ja
merereostuse likvideerimiseks, kalanduskontrollis, välispiiri valvamisel
ja muus õiguskaitse tegevuses;
- teeb
ettepaneku lülitada käesolevasse dokumenti ka illegaalse immigratsiooniga
seotud küsimused probleemsetes rannikupiirkondades ja toetus nende
lahendamiseks;
- tervitab
komisjoni otsust koostada 2008. aastal tegevuskava merealade ruumilise
planeerimise arengu hõlbustamiseks liikmesriikides;
- peab
vajalikuks, et komisjon võtab 2008.aastal vastumeetmed Euroopa mereseire
ja andmevõrgustiku loomiseks ja edendab liikmesriikide vete
mitmemõõtmelist kaardistamist, et parandada juurdepääsu kõrge kvaliteediga
andmetele;
EL ühtse merenduspoliitika tähtsamad
tegevussuunad.
Ookeanide ja merede säästva kasutamise tõhustamine
- nõustub
komisjoni seisukohaga - selleks, et parandada meretranspordi tõhusust
Euroopas ja tagada selle pikaajaline konkurentsivõime, tuleb luua
piirideta Euroopa meretranspordiruum;
- kiidab
heaks igakülgse meretranspordi strateegia koostamise aastateks 2008 –
2018;
- võtab
arvesse konsultatsiooniprotsessis saadud vastuse varemesitatud küsimusele
selle kohta, kuidas integreeritakse tulevasse üldisesse
merenduspoliitikasse merekeskkonna temaatiline strateegia (KOM(2005)504)
ja merestrateegia direktiivi ettepanek (KOM(2005)505), et neid kirjeldab
komisjon integreeritud strateegia allkomponentidena;
- rõhutab,
et nimetatud strateegiad kujutavad endast integreeritud merenduspoliitika
keskkonnasammast, sest soosivad ökosüsteemest lähenemisviisi, mille
eesmärk on tegeleda keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike
küsimustega võrdselt. Kusjuures keskkonnaalasel allkomponendil on ka
ajaline raamistik (saavutada hea keskkonnaseisund aastaks 2021);
- palub
komisjonil selgitada, kuidas saaks vältida nimetatud jõupingutuste
üksteisega kattumist;
- arvab,
et rannikualade integreeritud haldamine on läbimõeldud kontseptsioon, mis
pakub merenduspoliitika väljatöötamiseks mitmeid väärtuslikke häid
tavasid. Rannikualade integreeritud haldamist toetas nõukogu 2002.aasta
soovituses (2002/413/ÜE),EÜT L 148/24, 6.6.202) ning hiljem, 2007. aastal
andis komisjon sellele oma hinnangu (KOM(2007)308);
- teeb
ettepaneku uurida täiendavalt piirkondlikke kogemusi rannikualade
integreeritud haldamise kohta ning täpsustada, kuidas ühendada
integreeritud haldamine ja merenduspoliitika;
- soovitab
luua selged sidemed koostööks tehnilistes ja juhtimisküsimustes kohalike
ja piirkondlike omavalitsustega, kes tegelevad liikmesriikides meetmetega
vesikondade tasandil, et saavutada rannikust kuni ühe kilomeetri kaugusel
asuvate üleminekuvete hea ökoloogiline seisund aastaks 2015 (Direktiiv
2000/60/EÜ).
- ühineb
ettepanekuga uue sadamapoliitika kohta, võttes arvesse sadamate erinevaid
rolle ja Euroopa logistika alast laiemat konteksti;
- soovitab
kasutada struktuurfondide vahendeid, mille kaudu soodustada
investeeringuid piirkondlike sadamate infrastruktuuri ja teistesse asjaomastesse
projektidesse;
- kiidab
heaks ettepaneku, laevadelt tuleva õlireostuse taseme vähendamiseks
sadamates, kõrvaldama eelkõige olukorra, kus laevadel on maksustamise
seisukohast ebasoodus kasutada kaldalt tulevat elektrit;
- peab
samuti vajalikuks suuniste avaldamist asjakohaste EL keskkonnaalaste
õigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendamisel;
- tervitab komisjoni soosivat seisukohta
mitut valdkonda hõlmavate klastrite ja piirkondlike merenduse tippkeskuste
loomisel ning toetust Euroopa merendusklastrite võrgustiku tegevusele;
- palub
seoses sellega selgitada loodavate üksuste struktuure ja üksuste vormi
ning seda, milline peaks olema iga struktuuri poliitiline panus, milline
on komisjoni ja milline Regioonide Komitee roll;
- toetab
otsust vaadata tihedas koostöös sotsiaalpartneritega uuesti läbi
merendussektorite väljaarvamise EL tööõigust käsitlevatest õigusaktidest;
- tunnustab
otsust edendada merendusalase kvalifikatsiooni tunnistuse väljatöötamist
- soovitab
rakendada ka merehariduse parandamist toetavad meetmed, et tagada tasemel
kutseõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise võimalused vajaliku tasemega
personali saamiseks;
- tervitab
komisjoni otsust käivitada katsemeetmed, selleks, et vähendada
rannikupiirkondade kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;
- palub selgitust,
kuidas hindab komisjon seda vajadust teistes piirkondades;
- ühineb
arvamusega, toetada aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevade
tekitatud õlireostuse vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei ole
tulemusi, siis teha taolisi ettepanekuid Euroopa tasandil;
- nõustub
otsusega toetada aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevadelt tuleva
kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei
ole tulemusi, kaalub võimalusi võtta selles suhtes appi EL meetmeid,
soovitab siia lisada ka lahenduse leidmise seoses laevade pilsivee
küsimustega ja vastava monitooringu kohustuse;
- tervitab
komisjoni otsust teha rahvusvahelisel tasandil käimasolevat tööd
nõuetekohaselt arvesse võttes ettepanekuid vanade laevade tõhusa, ohutu ja
keskkonnasõbraliku lammutamise kohta;
- toetab
otsust võtta tarvitusele jõulised meetmed, et likvideerida saagi vette
tagasi laskmine ja sellised hävitava tagajärjega kalastusviisid, nagu
põhjatraalimine avamere tundlikes elupaikades;
- kiidab
heaks jõulised meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi
lõpetamiseks;
- küsib
komisjonilt arvamust, kuidas saaks kahes viimases küsimuses integreeritud
poliitikat jõustada praegusest tulemuslikumalt;
- tunnustab
toetust keskkonnaohutu vesiviljelustööstuse arengule Euroopas;
Teadmiste ja uuenduste baasi loomine merenduspoliitika jaoks.
- tervitab
otsust esitada 2008.aastal põhjalik Euroopa mere- ja merendusuuringute
strateegia;
- peab
samuti vajalikuks käivitada seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi
alusel ühised valdkondadevahelised projektikonkursid, et edendada
integreeritud lähenemisviisi ja parandada arusaamist merendusküsimustest;
- kiidab
heaks otsuse toetada teadusuuringuid, et ennustada ja leevendada
kliimamuutuse mõju merendustegevusele, merekeskkonnale, rannikupiirkondadele,
ja saartele ning kohaneda selle mõjuga;
- tunnustab
otsust toetada Euroopa partnerluse loomist mereteaduse vallas, et edenda
koordineeritud mõttevahetust teadlaste, tööstusharude ja
poliitikakujundajate vahel;
- küsib,
kuidas ja mil määral komisjon nimetatud partnerlust toetab ja kuidas see
väljendub, kuidas see on seotud komisjoni poolt välja pakutud
konsultatsioonistruktuuriga ning kuidas see viimasest erineb;
- rõhutab
piirkondlike andmete olulisust ja nende piirkondadevahelise tõlgendamise olulisust,
arvestades asjaolu, et mõnes piirkonnas on valitsusvälised
organisatsioonid väärtuslikud teabeallikad ning eksisteerivad
üleeuroopalised andmestikud, mida haldab nt Euroopa Keskkonnaagentuur;
- peab
tähtsaks tagada vajaliku statistika võrdlemine valdkondliku
konkurentsivõime ja uuendustegevuse edendamiseks (mis oli toodud komitee
arvamuses 258/2006, aga ei ole „Sinises raamatus“);
- palub
selgitust, mil määral saavad piirkonnad mõjutada katseprojekte, teadus- ja
arenguprojektide ning näidisprojektide hankekonkurssi;
- teeb
taas ettepaneku luua Euroopa mereplatvorm, kui vahend, mis aitab koguda
teavet ning vahetada häid tavasid;
Parima elukvaliteedi tagamine rannikualadel.
- peab
oluliseks otsust edendada kavandatud turismialgatuse raames ranniku ja
mereturismi arengut;
- palub
selgitust, kuidas aitavad komisjoni arvates kohalikud ja piirkondlikud
omavalitsused ja rannikualade kogukonnad tagada parimat elukvaliteeti
rannikualadel, sh võiks välja tuua koostoime teiste ELi
poliitikavaldkondadega;
- toetab
otsust koostada merendusprojektide ja rannikupiirkondade jaoks ettenähtud
ühenduse rahastamisvahendite andmebaasi ja luua 2009. aastaks
merendussektoreid ja rannikupiirkondi käsitlevate sotsiaalmajandusandmete
andmebaasi;
- toetab
otsust esitada ühenduse suurõnnetuste ärahoidmise strateegia, kus tuuakse
eraldi esile rannikupiirkondi ohustavad tegurid ning muuhulgas nähakse
ette hädasolevatele naftatankeritele jm. ohtlikke aineid vedavatele
laevadele varjupaigasadamate võimalused;
- peab
oluliseks komisjoni otsust toetada äärepoolsemate piirkondade ja saarte
merendusalase potentsiaali arengut;
Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine rahvusvahelises merendusküsimuses.
- kiidab
heaks otsuse tõhustada koostööd laienemispoliitika ja Euroopa
naabruspoliitika ning põhjamõõtme raames, et käsitleda merenduspoliitika
alaseid küsimusi ja mitmele partnerile kuuluvate merede haldamist;
- tunnustab
otsust esitada strateegia EL merenduspoliitika alaseks välistegevuseks
struktureeritud dialoogi kaudu peamiste partneritega;
- palub
selgitada, kuidas kasutada süstemaatiliselt kõige paremini teatud määral
regionaliseerunud (nt Helsingi Komisjon Läänemere küsimustes)
ekspertteadmisi välissuhetes;
- palub
kaaluda vajadust, kas ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 123 toodud
suletud või osaliselt suletud merd piiravate riikide koostöö valdkonnad
võiksid olla täiendatud merepõhja kasutamise ja kaitsmise küsimusega ning
merede nagu Läänemere, Vahemere ja Põhjamere merekeskkondade reostamise
vältimise ja säilitamise piirkondlikud konventsioonid täiendatud
spetsiaalsete lisadega, mis sätestavad merepõhja erinevate kasutusviiside
puhul keskkonnakaitsealaseid kriteeriume ja standardeid;
Merenduse kui valdkonna esiletõstmine Euroopas.
- peab
vajalikuks otsust alustada Euroopa mereatlase koostamist, mida saaks
kasutada õppevahendina ja mis aitaks samal ajal tähelepanu juhtida meie
ühisele merepärandile;
- toetab
ettepanekut hakata alates 2008.aastast igal aastal tähistama Euroopa
merepäeva, et tõsta teadlikkust merendusküsimustest ja edendada suhete
loomist merepärandiga tegelevate organisatsioonide, muuseumide ja
akvaariumide vahel;
- teeb
ettepaneku laiendada tunduvalt ja toetada selgitustööd elanikkonnale
merega seotud küsimustes läbi haridussüsteemi, meedia, interneti ja teiste
võimaluste;
- teeb
ettepaneku välja töötada merenduse kui valdkonna esiletõstmise küsimuses
põhjalikum meetmepakett;
15th PLENARY SESSION
CG(15)9REC
6 May 2008
CG(15)9REC
6 May 2008
Child in the city
Saima Kalev, Estonia (L, NR)
Draft
Recommendation
Committee on Sustainable Development
Committee on Sustainable Development
Unanimously approved by the Sustainable Development Committee on 12 March 2008
The names of members who took part in the vote are in italics.
Members of the
Committee :
G. Doganoglu (Chair), V. Kadokhov (Vice Chair), E. Van
Vaerenbergh (Vice Chair), I. Linge (Vice Chair), A. Mediratta (Vice Chair),
C. Abela Baldacchino (alternate:
F. Cutajar), U. Aldegren, F. Andreini (alternate: P. Rondelli), L. Andrysiak, C. Anghel, MY. Barcina Angulo (alternate: R. Ropero
Mancera), P. Bebic, N. Bejta, W. Borsus,
H. Cikot, M. Constantin, F. Delbono (alternate: MC. Spinosa), C. Filippone,
L. Flaiser, I. Franzen, S. Gavranovic, V. Gorodetskiy,
B. Gvelebiani (alternate:
K. Meladze), H. Halldorsson,
H. Himmelsbach, G. Illes, S. James, P. Jansen,
C. Jorda-Dedieu, S. Kalev, I. Khalilov, A. King (alternate: G. Cousins), MR. Koro,
W. Krochmal, A. Kurti, O. Luk'Yanchenko,
Y. Mishscheriakov, BT. Moe, K. Mutlu,
A. Neil, E. Nejtsgaard, M. Neureiter,
I. Oliynyk, R. Onderka, S. Orlova, D. Petrosyan, V. Petrovic, J. Petusik, M. Picciano, P.
Pimashkov, CA. Pinto, U. Rozenbergs,
P. Russo, S. Savva, B. Soguel, R. Souchon, J. Stadelmann, M. Tamilos,
E. Villaroja Saldana,
P. Wengert, J. Wienen, D. Yankova.
Secretariat of the
Committee:
M. Moras and R. Goodwin
R: Chamber of Regions / L: Chamber of Local
Authorities
ILDG: Independent and Liberal Democrat Group of the Congress
EPP/CD: Group European People’s Party – Christian Democrats of the Congress
SOC: Socialist Group of the Congress
NR: Member not belonging to a Political Group of the Congress
ILDG: Independent and Liberal Democrat Group of the Congress
EPP/CD: Group European People’s Party – Christian Democrats of the Congress
SOC: Socialist Group of the Congress
NR: Member not belonging to a Political Group of the Congress
1. Children’s place
in society, their protection, development and role as citizens are major
preoccupations for elected representatives throughout Europe . Concerns about their health and safety could
lead to a progressive withdrawal of children from urban public spaces thereby
depriving them from fully experiencing their town or city and becoming
fully-fledged citizens.
2. There is a close
connection between sustainable development and building child-friendly towns
and cities adapted to children’s, young people’s and families’ differing
needs. Places where the environment is protected,
where economic and social disparities are addressed and where cultural
diversity is welcomed are places which create the conditions necessary to
prepare the world where children live and will be living.
3. Paradoxically,
although the vast majority of Europeans now live in urban areas, town and city
centres are seen as unattractive places to bring up families. This has led to those families with the means
to do so moving out of city centres thereby increasing urban sprawl and
automobile- dependency.
4. This trend is
reinforced by current demographic changes which contribute to the ageing of the
urban population and an increase in the number of childless households and single
people. This situation limits
inter-generational exchanges and poses a threat to the long-term vitality of
urban centres since young families play an important role in a town or city’s social
cohesion and economic activity.
5. The Congress of
Local and Regional Authorities of the Council of Europe notes that the
territorial level is responsible for many of the policies which have a major
impact on children’s lives. There is a
need to provide local authorities with the means to foster an urban environment
where the decision to have a child is made easier and which offers the population
the necessary conditions to raise a family. Towns and cities need to become
places where children can flourish.
6. Reconciling
working and family life is of benefit to all generations. Caring responsibilities
- whether for children, parents, relatives or the sick – call for a flexible
working environment which allow people to combine their personal and work
responsibilities. The paradigm shift
necessary for this requires strong political leadership and reinforced
partnerships with relevant stakeholders.
7. Local authorities
have a major role to play in creating the necessary conditions regarding the
natural and built environment to facilitate the mobility and activities of
children. Inhabitants’ isolation should be reduced and opportunities developed
to enhance social interactions between the generations, cultures and different
social groups. Children should be able
to explore their locality playfully, safely and autonomously.
8. A desire to be
guaranteed total protection currently pervades our attitudes to children.
Whilst safety issues are crucial for parents and elected representatives alike,
the risk-safety balance has shifted towards safety promotion in recent years.
Policy-makers, the economic sector and parents have adopted an over-cautious
approach. Media coverage of particular
events probably reinforces these feelings of insecurity.
9. The Congress
believes that all levels of governance have a responsibility to ensure a
democratic and inclusive society where children enjoy their fair place in
family, community and social life.
Strong political will is required to ensure that children are treated as
fully-fledged citizens and included in the decision-making processes on issues
which affect their lives and their locality.
10. The Congress welcomes
the Council of Europe programme ‘Building a Europe
for and with children” and is pleased to contribute to this programme with
relevant innovative experiences taking place at local and regional levels. It notes with satisfaction that this programme
ensures the European follow-up to the UN Secretary General’s Study on Violence
against Children (2006), calling on governments to "encourage and assist
local and municipal governments to reduce risk factors in the physical
environment. Well-lit and safe public
places available for children, including safe routes for children and
adolescents to travel through their communities, should be included in urban
planning."
11. In the light of the above, the Congress
calls on the Committee of Ministers of the Council of Europe
to invite its member States to:
a. ensure
that the rights of children are promoted and protected in legislation and in
regulatory frameworks and that child-impact assessments are undertaken to
evaluate policies on children’s protection and well-being and in this respect,
support the development of appropriate advice, advocacy services and complaints
procedures;
b. develop
policies, between all levels of governance, to implement integrated mobility
solutions which encourage public transportation and ‘soft’ mobility and which
improve the protection and security of all users, particularly the most
vulnerable such as children ;
c.
adapt
spatial planning and urban development legislation to respond to the needs and
interests of children and to encourage them to explore the built environment
and understand how their town or city functions and:
I. set minimum standards regarding the amount
of land that should be reserved for ospace so that play and
sports areas are systematically included in urban development projects,
sports areas are systematically included in urban development projects,
II. develop norms regarding public
furniture and public spaces which take into account children and parents as
they move around the town or city and which reduce the specific constraints and obstacles they face,
they move around the town or city and which reduce the specific constraints and obstacles they face,
III. ensure that the risk-safety balance is taken
into account with regard to safety norms for street and play
furniture and avoid installation and renewal conditions which are too restrictive for local authorities following
undue pressure from manufacturers of street and play furniture;
furniture and avoid installation and renewal conditions which are too restrictive for local authorities following
undue pressure from manufacturers of street and play furniture;
d. elaborate
a national housing and accommodation policy which includes the right to housing
as a fundamental principle and which the availability of high-quality,
affordable housing in urban centres for young and reconstituted families;
e favour
strategies to reconcile work and family life in employment legislation and
elaborate policies based on partnerships
between all levels of governance and all stakeholders in the fields of economy,
health, education, transport and housing;
f. reinforce
citizenship education in school programmes and encourage children’s
participation in democratic life at school and in consultation processes on
urban planning and the environment.