Regioonide Komitees ja CLRAE-s

Regioonide Komitee arvamuses Puhas energia ja transport on koostatud COTER komisjonis.

Koostaja Dr. Saima Kalev (EE/EA), Jõgeva Vallavolikogu liige.

Kokkuvõte.
Komisjoni teatises Euroopa alternatiivkütuste strateegia kohta (COM(2013) 17 final) hinnatakse peamisi võimalikke alternatiivseid kütuseid mis asendaks naftat ning aitaks kaasa transpordist tulenevate  kasvuhoonegaaside (KHG) heidete vähenemisele, ning esitatakse ulatuslik loetelu arendamise meetmetest Euroopas, mis täiendavad muid poliitikaid, et vähendada õli tarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet transpordis. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi eelnõu  alternatiivkütuste infrastruktuuri kasutuselevõtu kohta (COM(2013) 18 final) eesmärk on tagada alternatiivkütuste infrastruktuuri rajamine ja selle infrastruktuuri ühiste tehniliste kirjelduste rakendamine Euroopa Liidus. Selle eesmärk on lihtsustada turujõudude tööd ja aidata selle algatusega suurendada Euroopa majanduskasvu (2030. aastaks kasvaks iga-aastane kokkuhoid 9,3 miljardi euroni).

Teatises käsitletavad peamised alternatiivkütused on: elekter, vesinik, biokütused, looduslik gaas surumaagaasina, gaasist toodetud vedelkütus ja veeladatud naftagaas. Direktiivis toodud esmatähtsad valdkonnad on: alternatiivkütuste taristuga seotud küsimused, ühiste tehniliste kirjelduste väljatöötamine tarbijate suhtumisega seotud küsimused ja tehnika arenguga seotud küsimused. Kogu investeeringute mahtu allternatiivkütuste süsteemi ülesehitamiseks on hinnatud 10 miljardile eurole.

Nimetatud dokumentide alusel peaksid kõik liikmesriigid koostama oma poliitilised raamistikud.

Olulisemad seisukohad, mida Regioonide Komitee arvamuses rõhutatakse:

seades paika tähtajad kohapealsete infrastruktuuride loomiseks, peaks komisjon arvestama ka lisaks piirkondade geograafiliste ja klimaatiliste erisustega ning uute tehnoloogiliste lahendustega ning  arvestama ka vastava ajakavaga, et välja töötada ja kokku leppida  ühtsed standardid;

komisjoni direktiivis sätestatud tähtajad on liiga lühikesed, sest riiklike poliitiliste raamistike ning haldus- ja õigusnormide vastuvõtmisele peab  eelnema koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja siseriiklik põhjalik analüüs, arutelu, ning ja finantsskeemide väljatöötamine;

ühised tehnilised spetsifikatsioonid ja kiired lahendused on vajalikud, et tagada läbilööki turul,  majanduskasvu  ja alternatiivsete kütuste levikut  EL-is, kuid seades tähtaegu infrastruktuuri loomiseks,  peaks EK arvestama tõenäoliselt pikema ajaga, mis on vajalik ühiste standardite väljatöötamiseks, nendes kokkuleppimiseks ning rakendamiseks kui see on direktiivis pakutud;

komisjoni ettepanekute elluviimisel peab jälgima, et vabaturu ja konkurentsi toimimine oleks võimalikult vähe häiritud, tuleb  muuta see eraettevõtjatele atraktiivsemaks,  eemaldades täna olemasolevad ohud ja kartused;

infrastruktuurile kehtestatavad nõuded peaksid lähtuma majanduslikust otstarbekusest ja tagama ühilduvuse juba tehtud investeeringute ja turule toodud sõidukitega;

liikmesriikide poliitilised raamistikud peaksid olema oma energiaallikate valikul tasakaalus ja mitte langema ühest (nafta väljaspoolt  EL-i) sõltuvusest teise (maagaasist väljaspool EL-i) ja alternatiivsete kütuste allikate mitmekesistamise ettepanekul võtma arvesse erinevaid tooraineid, mis on selle tootmiseks vajalikud ning piirkondades kättesaadavad.

04.07.2013 Brüssel





Arvamuse Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika eelnõu, mis võeti vastu Regioonide Komitee täiskogu istungil aprillis 2008:

  

Regioonide Komitee

Säästva arengu komisjon

ARVAMUSE EELNÕU

Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika

Raportöör: Dr. Saima Kalev (EE/EUN-EA)

Jõgev valla vallavanem

Mayor Jõgeva Rural Municipality)

POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

1. tervitab komisjoni teatist Euroopa Liidu integreeritud merepoliitika kohta ja väljendab heameelt selle üle, et püütakse leida terviklikku lähenemisviisi olulises küsimuses;
2. rõhutab jätkuvalt, et kõigi, EL esindavatest institutsioonidest kuni üksikisikuni, ühiseks olulisemaks eesmärgiks on ja jääb merede ökosüsteemide säästev kasutamine ja säilitamine ning arendamine;
3. kiidab heaks komisjoni eesmärgi võtta vastu ühtne merepoliitika, mis hõlmab kõiki aspekte inimese suhetes merede ja ookeanidega, mille tulemusena luuakse ühtne tegevusraamistik, mis võimaldaks arendada kõiki merega seotud tegevusalasid optimaalselt ja säästvalt;
4. avaldab kahetsust, et tegevusplaan ei ole üks osa “Sinisest raamatust” vaid on ainult komisjoni töödokument;
5. tunnustab paljude instantside kaasamist konsultatsiooniprotsessis, erinevate arvamuste analüüsi ja pikaajalise töö tulemusi, paljude heade ettepanekute arvestamist „Sinise raamatu“ koostamisel, avaldab aga kahetsust, et mitmed olulised aspektid on jäänud tähelepanuta;
6. nõustub, et kõik Euroopa ookeanide ja meredega seonduvad küsimused on omavahel seotud ning kõiki merega seonduvad küsimused tuleb lahendada süsteemselt, kui me tahame saavutada soovitud tulemusi peame liikuma kõigis punktides ühes suunas;
7. paneb tähele, et olulise merekeskkonna komponendi – liikmesriikide jurisdiktsiooni all oleva merepõhja kasutamise ja kaitse küsimused ei ole leidnud esiletoomist integreeritud merenduspoliitika dokumendis ning on seisukohal, et eriti kaadamise, aga ka merealuste torujuhtmete ja kaablite paigaldamise ning kasutamise üldstrateegilised juhised võiksid sisalduda selles poliitikas;
8. rõhutab, et merenduspoliitika ületab igal juhul liikmesriikide halduspiirid ja vajab mitmetasandilist lähenemist ja juhtimist;
9. toetab integreeritud, valdkondadevahelist lähenemisviisi, mille rakendamiseks tuleb teha koostööd ja koordineerida kõiki merega seotud tegevusvaldkondi erinevatel otsustustasanditel, leides tasakaalu konkurentsi ja säästvuse vahel;
10. on seisukohal, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on märkimisväärne roll mis hõlmab paljusid tegevusi poliitika kujundamisel, rakendamisel ja reguleerimisel ning selge ülesanne valdkondlike poliitikameetmete integreerimisel;
11. rõhutab, et on oluline, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus oleks tulemuslik ja säiliks nende hea tahe, kui soovitakse Euroopa integreeritud merepoliitikat rakendada
12. nõustub komisjoni arvamusega, et Regioonide Komitee saab lisada sellele protsessile lisandväärtust, komitee tahab lisada süsteemi, millega tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasatus ja tulemuslik panus;
13. kaalub võimalust kuidas saaks aidata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rakendusstrateegiate väljatöötamisel ja kavandatud meetmete täiendamisel;
14. soovitab arvestada erinevusi piirkondade suutlikkuses ja konsultatsiooniprotsessis esitatud sisukohti;
15. nõustub teatises tooduga, et ükskõik millise merepoliitika muudatused mõjutavad kõige enam rannikualasid sellega seotud siseveekogusid ja jõgede suudmeid;
16. leiab, et tuleb arvestada ka teisesuunalise mõjuga, kus sisemaal toimuv võib oluliselt mõjutada merede ja rannikualade olukorda keskkonnareostuse või mõne majandustegevuse kaudu;
17. taotleb jätkuvalt, nagu arvamuses „Rohelisele raamatulegi“, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse arendamist ja pidevate ressursside tagamist ning selleks Euroopa rannikualade ja saarte fondi loomist;
18. rõhutab jätkuvalt varasemas arvamuses 84/2005 esitatud seisukohta, mille kohaselt on väga vajalik toetus uuendustegevusele ja ettevõtluse arendamisele, eriti uue meretehnoloogia arendamisele;
19. ühineb arvamusega, et integreeritud merenduspoliitika on see, mis aitab leida lahendusi probleemidele, mis on seotud üleilmastumise ja konkurentsivõimega, kliimamuutustega, merekeskkonna kahjustustega, meresõiduohutuse ja – turvalisusega ning energia varustuskindluse ja säästvusega;
20. peab samuti vajalikuks, et see kõik põhineb tipptasemel merendusalastel teadusuuringutel, tehnoloogial ja uuendustegevusel ning tööhõive Lissaboni tegevuskaval ja säästva arengu Göteborgi tegevuskaval;
21. nõustub komisjoni seisukohaga lisaväärtuse küsimuse osas, mille komitee tõstatas arvamuses 258/2006, et integreeritud lähenemisviis aitab vähendada erimeelsusi, saavutada koostoimet, ning tagada selge teabevahetuse kodanike ja naaberpiirkondadega
22. tunnustab komisjoni püüdu panna teatisega alus EL integreeritud merenduspoliitika jaoks vajalikule juhtimisraamistikule ja valdkondadeülestele vahenditele ja esitatud meetmetele, mida komisjon tahab selle mandaadi raames võtta ja et komisjon tahab meetmete puhul juhinduda subsidiaarsuse ja konkurentsipõhimõtetest, rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi ning meetmete väljatöötamisel kaasata sidusrühmi;
23. leiab, et nii olulise dokumendi korral kui EL integreeritud merepoliitika, peaks hõlmatav perioodi olema oluliselt pikema kui vaid käesoleva mandaadi kestvus;
24. peab oluliseks koostöö ja konsulteerimise vajadust ka regionaalsete ja valdkondlike töögruppidega ja organisatsioonidega kes EL raames tegutsevad Atlandi ookeani, Põhja-Jäämere, Vahemere, Musta mere, Läänemere, Põhja mere piirkondades ja toetust nende tegevusele;
25. rõhutab, et integreeritud lähenemisviisi puhul tuleb veel täpsustada ülesannete jaotus;
26. toetab komisjoni üleskutset liikmesriikidele, koostada integreeritud riiklikke merenduspoliitilisi tegevuspõhimõtteid tihedas koostöös sidusrühmadega, eelkõige rannikualadega;
27. peab oluliseks otsust esitada 2008 aastal suunised ühtsete riiklike merenduspoliitiliste põhimõtete väljatöötamiseks ja otsust aruande esitamise kohta liikmesriikide tegevusest selles valdkonnas alates 2009. aastast;
28. soovitab lisada suunised ka kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele
29. leiab, seoses komisjoni otsusega luua struktuur sidusrühmadega konsulteerimiseks, mille kaudu aidatakse kaasa merenduspoliitika edasisele arendamisele ja on võimalik vahetada häid tavasid, et koordineerimine ei taga integratsiooni, suuniseid võib tõlgendada erinevalt ning konsultatsioonistruktuur ei ole otsustusprotsessi struktuur,
30. teeb ettepaneku koostada piirkondade jaoks heade tavade ülevaatlik kokkuvõte ja nimekiri
31. soovitab luua selge süsteemi tagamaks, et piirkondade panus on jätkuvalt tõhus ja tulemuslik ning et võimalikke piirkondadevahelisi konflikte lahendataks õiglaselt;
32. rõhutab, et selle saavutamiseks on vaja välja töötada rakendusstrateegia piirkondade jaoks;
33. teeb ettepaneku, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavate merendusküsimuste otsustusprotsessi tuleks kiirendada või vähemalt mitte aeglustada, aeglasemast protsessist ei saa kasu ei vaba konkurentsi pooldavad, ega konservatiivsed sektorid;
34. rõhutab, et rakendusstrateegia väljatöötamisse on vaja kaasata ka liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste otsene panus, strateegia eesmärkides tuleks koos nimetatutega kokku leppida, kindlustades selle, et kõik tegevused aitaksid üheskoos kaasa valdkondadevahelisele integratsioonile. Sarnaselt võiks määratleda ülesandeid ja käsitleda ressursside küsimusi;
35. tunnustab tihedama koostöö loomist liikmesriikide rannavalveasutuste vahel ja otsust meetmete võtmiseks parema koostalitusvõimega seiresüsteemi loomiseks, et ühendada olemasolevad seire ja jälgimissüsteemid, mida kasutatakse meresõiduohutuse ja –turvalisuse tagamiseks, merekeskkonna kaitseks ja merereostuse likvideerimiseks, kalanduskontrollis, välispiiri valvamisel ja muus õiguskaitse tegevuses;
36. teeb ettepaneku lülitada käesolevasse dokumenti ka illegaalse immigratsiooniga seotud küsimused probleemsetes rannikupiirkondades ja toetus nende lahendamiseks;
37. tervitab komisjoni otsust koostada 2008. aastal tegevuskava merealade ruumilise planeerimise arengu hõlbustamiseks liikmesriikides;
38. peab vajalikuks, et komisjon võtab 2008.aastal vastumeetmed Euroopa mereseire ja andmevõrgustiku loomiseks ja edendab liikmesriikide vete mitmemõõtmelist kaardistamist, et parandada juurdepääsu kõrge kvaliteediga andmetele;

EL ühtse merenduspoliitika tähtsamad tegevussuunad.

Ookeanide ja merede säästva kasutamise tõhustamine

39. nõustub komisjoni seisukohaga - selleks, et parandada meretranspordi tõhusust Euroopas ja tagada selle pikaajaline konkurentsivõime, tuleb luua piirideta Euroopa meretranspordiruum;
40. kiidab heaks igakülgse meretranspordi strateegia koostamise aastateks 2008 – 2018;
41. võtab arvesse konsultatsiooniprotsessis saadud vastuse varemesitatud küsimusele selle kohta, kuidas integreeritakse tulevasse üldisesse merenduspoliitikasse merekeskkonna temaatiline strateegia (KOM(2005)504) ja merestrateegia direktiivi ettepanek (KOM(2005)505), et neid kirjeldab komisjon integreeritud strateegia allkomponentidena;
42. rõhutab, et nimetatud strateegiad kujutavad endast integreeritud merenduspoliitika keskkonnasammast, sest soosivad ökosüsteemest lähenemisviisi, mille eesmärk on tegeleda keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja majanduslike küsimustega võrdselt. Kusjuures keskkonnaalasel allkomponendil on ka ajaline raamistik (saavutada hea keskkonnaseisund aastaks 2021);
43. palub komisjonil selgitada, kuidas saaks vältida nimetatud jõupingutuste üksteisega kattumist;
44. arvab, et rannikualade integreeritud haldamine on läbimõeldud kontseptsioon, mis pakub merenduspoliitika väljatöötamiseks mitmeid väärtuslikke häid tavasid. Rannikualade integreeritud haldamist toetas nõukogu 2002.aasta soovituses (2002/413/ÜE),EÜT L 148/24, 6.6.202) ning hiljem, 2007. aastal andis komisjon sellele oma hinnangu (KOM(2007)308);
45. teeb ettepaneku uurida täiendavalt piirkondlikke kogemusi rannikualade integreeritud haldamise kohta ning täpsustada, kuidas ühendada integreeritud haldamine ja merenduspoliitika;
46. soovitab luua selged sidemed koostööks tehnilistes ja juhtimisküsimustes kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, kes tegelevad liikmesriikides meetmetega vesikondade tasandil, et saavutada rannikust kuni ühe kilomeetri kaugusel asuvate üleminekuvete hea ökoloogiline seisund aastaks 2015 (Direktiiv 2000/60/EÜ).
47. ühineb ettepanekuga uue sadamapoliitika kohta, võttes arvesse sadamate erinevaid rolle ja Euroopa logistika alast laiemat konteksti;
48. soovitab kasutada struktuurfondide vahendeid, mille kaudu soodustada investeeringuid piirkondlike sadamate infrastruktuuri ja teistesse asjaomastesse projektidesse;
49. kiidab heaks ettepaneku, laevadelt tuleva õlireostuse taseme vähendamiseks sadamates, kõrvaldama eelkõige olukorra, kus laevadel on maksustamise seisukohast ebasoodus kasutada kaldalt tulevat elektrit;
50. peab samuti vajalikuks suuniste avaldamist asjakohaste EL keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendamisel;
51.  tervitab komisjoni soosivat seisukohta mitut valdkonda hõlmavate klastrite ja piirkondlike merenduse tippkeskuste loomisel ning toetust Euroopa merendusklastrite võrgustiku tegevusele;
52. palub seoses sellega selgitada loodavate üksuste struktuure ja üksuste vormi ning seda, milline peaks olema iga struktuuri poliitiline panus, milline on komisjoni ja milline Regioonide Komitee roll;
53. toetab otsust vaadata tihedas koostöös sotsiaalpartneritega uuesti läbi merendussektorite väljaarvamise EL tööõigust käsitlevatest õigusaktidest;
54. tunnustab otsust edendada merendusalase kvalifikatsiooni tunnistuse väljatöötamist
55. soovitab rakendada ka merehariduse parandamist toetavad meetmed, et tagada tasemel kutseõppe ja kvalifikatsiooni tõstmise võimalused vajaliku tasemega personali saamiseks;
56. tervitab komisjoni otsust käivitada katsemeetmed, selleks, et vähendada rannikupiirkondade kliimamuutuse mõju ja sellega kohaneda;
57. palub selgitust, kuidas hindab komisjon seda vajadust teistes piirkondades;
58. ühineb arvamusega, toetada aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevade tekitatud õlireostuse vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei ole tulemusi, siis teha taolisi ettepanekuid Euroopa tasandil;
59. nõustub otsusega toetada aktiivselt rahvusvahelisi jõupingutusi laevadelt tuleva kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks ja kui nendel jõupingutustel ei ole tulemusi, kaalub võimalusi võtta selles suhtes appi EL meetmeid, soovitab siia lisada ka lahenduse leidmise seoses laevade pilsivee küsimustega ja vastava monitooringu kohustuse;
60. tervitab komisjoni otsust teha rahvusvahelisel tasandil käimasolevat tööd nõuetekohaselt arvesse võttes ettepanekuid vanade laevade tõhusa, ohutu ja keskkonnasõbraliku lammutamise kohta;
61. toetab otsust võtta tarvitusele jõulised meetmed, et likvideerida saagi vette tagasi laskmine ja sellised hävitava tagajärjega kalastusviisid, nagu põhjatraalimine avamere tundlikes elupaikades;
62. kiidab heaks jõulised meetmed ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi lõpetamiseks;
63. küsib komisjonilt arvamust, kuidas saaks kahes viimases küsimuses integreeritud poliitikat jõustada praegusest tulemuslikumalt;
64. tunnustab toetust keskkonnaohutu vesiviljelustööstuse arengule Euroopas;

Teadmiste ja uuenduste baasi loomine merenduspoliitika jaoks.

65. tervitab otsust esitada 2008.aastal põhjalik Euroopa mere- ja merendusuuringute strateegia;
66. peab samuti vajalikuks käivitada seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel ühised valdkondadevahelised projektikonkursid, et edendada integreeritud lähenemisviisi ja parandada arusaamist merendusküsimustest;
67. kiidab heaks otsuse toetada teadusuuringuid, et ennustada ja leevendada kliimamuutuse mõju merendustegevusele, merekeskkonnale, rannikupiirkondadele, ja saartele ning kohaneda selle mõjuga;
68. tunnustab otsust toetada Euroopa partnerluse loomist mereteaduse vallas, et edenda koordineeritud mõttevahetust teadlaste, tööstusharude ja poliitikakujundajate vahel;
69. küsib, kuidas ja mil määral komisjon nimetatud partnerlust toetab ja kuidas see väljendub, kuidas see on seotud komisjoni poolt välja pakutud konsultatsioonistruktuuriga ning kuidas see viimasest erineb;
70. rõhutab piirkondlike andmete olulisust ja nende piirkondadevahelise tõlgendamise olulisust, arvestades asjaolu, et mõnes piirkonnas on valitsusvälised organisatsioonid väärtuslikud teabeallikad ning eksisteerivad üleeuroopalised andmestikud, mida haldab nt Euroopa Keskkonnaagentuur;
71. peab tähtsaks tagada vajaliku statistika võrdlemine valdkondliku konkurentsivõime ja uuendustegevuse edendamiseks (mis oli toodud komitee arvamuses 258/2006, aga ei ole „Sinises raamatus“);
72. palub selgitust, mil määral saavad piirkonnad mõjutada katseprojekte, teadus- ja arenguprojektide ning näidisprojektide hankekonkurssi;
73. teeb taas ettepaneku luua Euroopa mereplatvorm, kui vahend, mis aitab koguda teavet ning vahetada häid tavasid;

Parima elukvaliteedi tagamine rannikualadel.

74. peab oluliseks otsust edendada kavandatud turismialgatuse raames ranniku ja mereturismi arengut;
75. palub selgitust, kuidas aitavad komisjoni arvates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja rannikualade kogukonnad tagada parimat elukvaliteeti rannikualadel, sh võiks välja tuua koostoime teiste ELi poliitikavaldkondadega;
76. toetab otsust koostada merendusprojektide ja rannikupiirkondade jaoks ettenähtud ühenduse rahastamisvahendite andmebaasi ja luua 2009. aastaks merendussektoreid ja rannikupiirkondi käsitlevate sotsiaalmajandusandmete andmebaasi;
77. toetab otsust esitada ühenduse suurõnnetuste ärahoidmise strateegia, kus tuuakse eraldi esile rannikupiirkondi ohustavad tegurid ning muuhulgas nähakse ette hädasolevatele naftatankeritele jm. ohtlikke aineid vedavatele laevadele varjupaigasadamate võimalused;
78. peab oluliseks komisjoni otsust toetada äärepoolsemate piirkondade ja saarte merendusalase potentsiaali arengut;

Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine rahvusvahelises merendusküsimuses.

79. kiidab heaks otsuse tõhustada koostööd laienemispoliitika ja Euroopa naabruspoliitika ning põhjamõõtme raames, et käsitleda merenduspoliitika alaseid küsimusi ja mitmele partnerile kuuluvate merede haldamist;
80. tunnustab otsust esitada strateegia EL merenduspoliitika alaseks välistegevuseks struktureeritud dialoogi kaudu peamiste partneritega;
81. palub selgitada, kuidas kasutada süstemaatiliselt kõige paremini teatud määral regionaliseerunud (nt Helsingi Komisjon Läänemere küsimustes) ekspertteadmisi välissuhetes;
82. palub kaaluda vajadust, kas ÜRO mereõiguse konventsiooni artiklis 123 toodud suletud või osaliselt suletud merd piiravate riikide koostöö valdkonnad võiksid olla täiendatud merepõhja kasutamise ja kaitsmise küsimusega ning merede nagu Läänemere, Vahemere ja Põhjamere merekeskkondade reostamise vältimise ja säilitamise piirkondlikud konventsioonid täiendatud spetsiaalsete lisadega, mis sätestavad merepõhja erinevate kasutusviiside puhul keskkonnakaitsealaseid kriteeriume ja standardeid;

Merenduse kui valdkonna esiletõstmine Euroopas.

83. peab vajalikuks otsust alustada Euroopa mereatlase koostamist, mida saaks kasutada õppevahendina ja mis aitaks samal ajal tähelepanu juhtida meie ühisele merepärandile;
84. toetab ettepanekut hakata alates 2008.aastast igal aastal tähistama Euroopa merepäeva, et tõsta teadlikkust merendusküsimustest ja edendada suhete loomist merepärandiga tegelevate organisatsioonide, muuseumide ja akvaariumide vahel;
85. teeb ettepaneku laiendada tunduvalt ja toetada selgitustööd elanikkonnale merega seotud küsimustes läbi haridussüsteemi, meedia, interneti ja teiste võimaluste;
86. teeb ettepaneku välja töötada merenduse kui valdkonna esiletõstmise küsimuses põhjalikum meetmepakett;

Arvamus - Lapsed linnas , mis võeti vastu Euroopa Nõukogu Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi (CLRAE) täiskogu istungil 6.mail 2008.a. Strasbourgis (Prantsusmaa)

15^th PLENARY SESSION
CG(15)9REC
6 May 2008

Child in the city

Saima Kalev, Estonia (L, NR)

Draft Recommendation
Committee on Sustainable Development

Unanimously approved by the Sustainable Development Committee on 12 March 2008
The names of members who took part in the vote are in italics.

Members of the Committee : G. Doganoglu (Chair), V. Kadokhov (Vice Chair), E. Van Vaerenbergh (Vice Chair), I. Linge (Vice Chair), A. Mediratta (Vice Chair), C. Abela Baldacchino (alternate: F. Cutajar), U. Aldegren, F. Andreini (alternate: P. Rondelli), L. Andrysiak, C. Anghel, MY. Barcina Angulo (alternate: R. Ropero Mancera), P. Bebic, N. Bejta, W. Borsus, H. Cikot, M. Constantin, F. Delbono (alternate: MC. Spinosa), C. Filippone, L. Flaiser, I. Franzen, S. Gavranovic, V. Gorodetskiy, B. Gvelebiani (alternate: K. Meladze), H. Halldorsson, H. Himmelsbach, G. Illes, S. James, P. Jansen, C. Jorda-Dedieu, S. Kalev, I. Khalilov, A. King (alternate: G. Cousins), MR. Koro, W. Krochmal, A. Kurti, O. Luk'Yanchenko, Y. Mishscheriakov, BT. Moe, K. Mutlu, A. Neil, E. Nejtsgaard, M. Neureiter, I. Oliynyk, R. Onderka, S. Orlova, D. Petrosyan, V. Petrovic, J. Petusik, M. Picciano, P. Pimashkov, CA. Pinto, U. Rozenbergs, P. Russo, S. Savva, B. Soguel, R. Souchon, J. Stadelmann, M. Tamilos, E. Villaroja Saldana, P. Wengert, J. Wienen, D. Yankova.

Secretariat of the Committee: M. Moras and R. Goodwin

R: Chamber of Regions / L: Chamber of Local Authorities
ILDG: Independent and Liberal Democrat Group of the Congress
EPP/CD: Group European People’s Party – Christian Democrats of the Congress
SOC: Socialist Group of the Congress
NR: Member not belonging to a Political Group of the Congress

1. Children’s place in society, their protection, development and role as citizens are major preoccupations for elected representatives throughout Europe.  Concerns about their health and safety could lead to a progressive withdrawal of children from urban public spaces thereby depriving them from fully experiencing their town or city and becoming fully-fledged citizens.

2. There is a close connection between sustainable development and building child-friendly towns and cities adapted to children’s, young people’s and families’ differing needs.  Places where the environment is protected, where economic and social disparities are addressed and where cultural diversity is welcomed are places which create the conditions necessary to prepare the world where children live and will be living.

3. Paradoxically, although the vast majority of Europeans now live in urban areas, town and city centres are seen as unattractive places to bring up families.  This has led to those families with the means to do so moving out of city centres thereby increasing urban sprawl and automobile- dependency.

4. This trend is reinforced by current demographic changes which contribute to the ageing of the urban population and an increase in the number of childless households and single people.  This situation limits inter-generational exchanges and poses a threat to the long-term vitality of urban centres since young families play an important role in a town or city’s social cohesion and economic activity.

5. The Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe notes that the territorial level is responsible for many of the policies which have a major impact on children’s lives.  There is a need to provide local authorities with the means to foster an urban environment where the decision to have a child is made easier and which offers the population the necessary conditions to raise a family. Towns and cities need to become places where children can flourish.

6. Reconciling working and family life is of benefit to all generations. Caring responsibilities - whether for children, parents, relatives or the sick – call for a flexible working environment which allow people to combine their personal and work responsibilities.  The paradigm shift necessary for this requires strong political leadership and reinforced partnerships with relevant stakeholders.

7. Local authorities have a major role to play in creating the necessary conditions regarding the natural and built environment to facilitate the mobility and activities of children. Inhabitants’ isolation should be reduced and opportunities developed to enhance social interactions between the generations, cultures and different social groups.  Children should be able to explore their locality playfully, safely and autonomously.

8. A desire to be guaranteed total protection currently pervades our attitudes to children. Whilst safety issues are crucial for parents and elected representatives alike, the risk-safety balance has shifted towards safety promotion in recent years. Policy-makers, the economic sector and parents have adopted an over-cautious approach.  Media coverage of particular events probably reinforces these feelings of insecurity.

9. The Congress believes that all levels of governance have a responsibility to ensure a democratic and inclusive society where children enjoy their fair place in family, community and social life.  Strong political will is required to ensure that children are treated as fully-fledged citizens and included in the decision-making processes on issues which affect their lives and their locality.

10. The Congress welcomes the Council of Europe programme ‘Building a Europe for and with children” and is pleased to contribute to this programme with relevant innovative experiences taking place at local and regional levels.  It notes with satisfaction that this programme ensures the European follow-up to the UN Secretary General’s Study on Violence against Children (2006), calling on governments to "encourage and assist local and municipal governments to reduce risk factors in the physical environment.  Well-lit and safe public places available for children, including safe routes for children and adolescents to travel through their communities, should be included in urban planning."

11. In the light of the above, the Congress calls on the Committee of Ministers of the Council of Europe to invite its member States to:

a. ensure that the rights of children are promoted and protected in legislation and in regulatory frameworks and that child-impact assessments are undertaken to evaluate policies on children’s protection and well-being and in this respect, support the development of appropriate advice, advocacy services and complaints procedures;

b. develop policies, between all levels of governance, to implement integrated mobility solutions which encourage public transportation and ‘soft’ mobility and which improve the protection and security of all users, particularly the most vulnerable such as children ;

c. adapt spatial planning and urban development legislation to respond to the needs and interests of children and to encourage them to explore the built environment and understand how their town or city functions and:

  I. set minimum standards regarding the amount of land that should be reserved for ospace so that play and
    sports areas are systematically included in urban development projects,

  II. develop norms regarding public furniture and public spaces which take into account children and parents as
     they move around the town or city and which reduce the specific constraints and obstacles they face,

  III. ensure that the risk-safety balance is taken into account with regard to safety norms for street and play
     furniture and avoid installation and renewal conditions which are too restrictive for local authorities following
     undue pressure from manufacturers of street and play furniture;

d. elaborate a national housing and accommodation policy which includes the right to housing as a fundamental principle and which the availability of high-quality, affordable housing in urban centres for young and reconstituted families;

e favour strategies to reconcile work and family life in employment legislation and elaborate  policies based on partnerships between all levels of governance and all stakeholders in the fields of economy, health, education, transport and housing;

f. reinforce citizenship education in school programmes and encourage children’s participation in democratic life at school and in consultation processes on urban planning and the environment.