Valijale

Head inimesed, kes te käisite valimas 20. oktoobril 2013

Suur tänu neile, kes usaldasid ja valisid mind! Nende häälte hulgast ei jätkunud seekord, et teid volikogus esindada. Meil on aga igapäevaelus võimalus kohtuda ja olen nõus oma kogemusi, teadmisi ja aega teiega jagama kui te seda peaksite vajama.

Lugupidamise ja tänuga
Teie Saima Kalev 



Head inimesed, kes te lähete valima 20.oktoobril 2013

Olen pikalt mõelnud selle üle, kas kandideerida valla volikogusse ka nendel valimistel.  Olen nüüdseks poliitikas olnud üle 13 aasta. Kuna erinevaid ning mitmekülgseid kogemusi on kogunenud palju ja võiksin neid kasutada valla inimeste heaks, otsustasin siiski ka seekord kandideerida vallavolikogu liikmeks. Kas seda soovivad ka valla inimesed, see on teie otsustada.

 „Poliitik“ kõlab vahel suureliselt, vahel põlastavalt, vahel  irooniliselt, harva lugupidavalt, toetavalt. Tegelikult võib  poliitikat võtta ka lihtsalt kui valikuid ja me tegeleme kõik sellega iga päev ja igal pool.  Kui meenutan ühte esimestest  intervjuudest peale volikogu esimeheks valituks saamist 2000 aastal, siis ütlesin, et tahan jääda inimeseks, st inimlikuks tavaliseks inimeseks. Olen seda püüdnud olla. Kas see on õnnestunud rohkem või vähem, saavad siiski otsustada need, kes koos minuga on olnud aastaid volikogus, vallavalitsuses, kogukonnas, kodus, ühistes ettevõtmistes ja ülesannetes. Kas ma osutusin poliitikuks, heaks või halvaks, otsustate teie.

Suuri lubadusi, seejuures ilma lootuseta neid täita, ma siiski anda ei saa sest, et tean, mida saab otsustada volikogu ja millised on võimalikud vahendid selleks. Soove ja vajadusi on rohkesti -  vähemalt nii palju kui on vallas inimesi. Kuidas tagada, et volikogu oleks kõigi elanike huve esindav kogu? Ilma üksteisega arvestamata on lootusetu seda saavutada.

Me peame paratamatult  arvestama sellega, et elame oma ühises vallas, oma ühises riigis, ühises liidus, ühel maakeral ja kõigel on kõigega seos, kas otsene või kaudsem. Paljusid  asju ei jaksa ega saagi  muuta, peame leidma parimaid lahendusi, kuidas toime tulla. Mõnikord tunduvad asjad halvad või väga halvad, ikkagi tuleb valida, kasvõi see, mis on vähem halb.  See ei tähenda muidugi loobumist parema tuleviku poole liikumisel. Vahel on olemasoleva heas korras alalhoidmine raskemgi kui uute asjade tegemine või kiire edasiminek.

Me võime anda  rohkesti üldsõnalisi ja pealiskaudseid lubadusi ja pidada valimiseelseid arutelusid kuid tasuks meelde tuletada ja uurida, kes mida teeb, oskab, teab. Kes on kes ja mis on mis, selgub vahest sellest, kes mida varem teinud, kellel millised huvid.

Nõustun Varro Vooglaiuga, kes on rõhutanud, et poliitikas võiks tegutseda need, kes on võimelised vastutama ja tahavad vastutada nii selle eest, mida nad teevad ja saavutavad kui ka selle eest, mis jääb tegemata ning mis selle tegevuse(tuse) tõttu juhtub, kes teavad, oskavad ja saavad aru, suudavad ette näha ja ära tunda nii tulemusi kui ka tagajärgi. Iga poliitik ja ametnik peaks teadma, et õigused, kohustused ja vastutus toimivad koos, vastastikustes seostes, või ei toimi ükski neist.

Me võime ritta seada palju häid omadussõnu, millisena me oma valda näha tahame, aga ei muutu see sellest kuigivõrd paremaks, loeb ainult tegutsemine. Ja tõenäoliselt ei tule seda tegema marslased, vaid peame tegema meie ise.

Milline meie vald peaks olema? Ei ole vaja hakata jalgratast leiutama. Nõustun täiesti  Peeter Tammistu (Ärileht 6.juuli 2013) arvamustega, kes on kirjutanud küll riigi seisukohast, kuid need võiksid käia ka omavalitsuse kohta. Toon siinkohal ära tema mõtted ümber sõnastamata ja - jutustamata:

...enamasti on rabistamine ebaküpsuse ja ebakindluse tunnus. Pigem panustaksin just paindlikkusse ja kindlustundesse. Turvalisus ja usaldus on need, mis loovad parimad tingimused arenguks nii ühiskonnas tervikuna kui ka tarbijatele, ettevõtjatele.

Edukad on olnud vaid need riigid, ettevõtjad ja väejuhid (ilmselt võiks see kehtida ka omavalitsuste kohta, SK), kes on ühtaegu nii paindlikud kui ka keskendunud oma tegevusele.

Mingit mõtet ei ole meie haridusreformil, haldusreformil, ühistranspordi korraldusel ega riigipidamisel (omavalitsusel? SK), kui tädi Maali ja sauna-Ants ei näe oma osa selles arengus. Kui näevad, siis hakkab tööle see kõige tõhusam kapital, mida F. Fucuyama nimetas sotsiaalseks kapitaliks.

Kui me tahame edaspidi, et meile tekiksid/tuleksid/jääksid nutikad töökohad,....esmajoones on selleks liikumisvõimalus ja kommunikatsioon. Regionaalpoliitika seisukohalt - nutikas ei koli iialgi looduskaunisse külla, kui seal ei ole kiiret maanteeühendust ja ühistransporti ning keskusi, kus lõbutseda ja sõpradega aega veeta. Pole mingitki võimalust, et nutikas tuleks kohta, kus pole tipptasemel sidet, võimalusi laste koolitamiseks ja muid selliseid elementaarseid, kuid keskkonnasõbralikke mugavusi, mida tänapäeva inimene peab elu loomulikuks osaks.

...anname inimestele, olenemata sellest, kus nad töötavad või elavad, seda, mida nad vajavad: töökohad, regionaalse tasakaalustatuse, professionaalse teeninduse ja võimaluse pääseda liikuma...

Inglise muru retsept on lihtne: pügad ja rullid, pügad ja rullid, pügad ja… Ja niimoodi kolmsada aastat järgimööda ning valmis see ongi. Inglise muru nimelt. Võib-olla selle pikatoimelisuse ja traditsioonide austamise tõttu polegi neil põhiseadust. Lihtsalt pügavad ja rullivad. Ühiskondlikke suhteid. Teevad seda läbikaalutult ja läbiarutletult ning ikkagi eksivad ka nemad. Vahel.

See käib ju vähemal või rohkemal määral ka omavalitsuse kohta! Seda kõike ei ole võimeline tegema üks omavalitsus, kuid on hea, kui me teame, mida me kõige rohkem vajame ja püüame koos sinna poole.

Oma konkreetse lubadusega panustaksin ma noortesse. Arvan, et juba korrastatud küla- ja noortekeskused võiksid pikemalt avatud olla ja igas neist võiks olla täiskohaga töötaja. Miks peaksid meie noored ja lapsed aega veetma bussipeatustes või lihtsalt ringi jõlkudes  kui meil on ju ilusad kokkusaamiskohad!? Neid ruume saavad kasutada kõik piirkonna inimesed.

 Nõustun ka paljude nende lubadustega, mis kajastuvad meie valimisnimekirja infolehel.

Minu maalilmavaade on olnud suhteliselt konservatiivne ja seetõttu andsin seekord nõusoleku kandideerida Erakonna Isamaa ja Respublica Liit nimekirjas.

Olen juba varem oma motoks valinud  „Mida külvad, seda lõikad“, ma ei muutnud seda seegi kord, arvan, see sobib ka nendel valimistel ja tuletab mulle endale meelde, et pean jälgima, mida teen, ütlen või luban aga see võiks tuletada ka valijale meelde, et temagi külv kannab seda vilja, mida ta oma otsusega külvab.

Minu logoks on olnud hernes (olin ligi 25 a. herne aretaja SAIs) ja kaer, see on koostoimimise sümbol – hernes vajab tuge ja annab ise kaerale kasvuks vajalikku lämmastikku. Ega me keegi ei saa hästi üksinda hakkama, ikka koos!

Küllap igaüks leiab pikkadest kandideerijate nimekirjadest selle, keda ta usaldab järgmised 4 aastat vallas toimuva üle otsuseid tegema.

Tehkem siis häid ja õigeid valikuid.

Teie Saima Kalev

Nr.190

PS. Ma olen mõelnud, et miks inimesed muutuvad näiteks enne valimisi. Siis leidsin ühest raamatust, et koostöö ja konkurents ei saa eksisteerida samaaegselt. Kui enne oligi koostöö, siis valimiste ajal hakkab toimima konkurents. Kui valimised läbi, ehk siis saab jälle mõelda koostööle. (Erand on vaid võistkonnasport kui tehakse koostööd meekonnana). Kas see peab ikka nii olema?



Toon järgnevalt ära oma varasemad, 2009. ja 2005. aasta valimiseelsed kokkuvõtted. 

Ilmunud 2009.a. oktoobris Jõgeva valla lehes: ...Kui vaadata tagasi neljale viimasele tegevusaastale, siis valdab suur tänutunne, et on olnud nii palju erinevaid tublisid ja toredaid inimesi, kellega koos on tehtud päris palju seda, mille üle rõõmu tunda. Suur hulk on olnud vallas  ilusaid ja hästikorraldatud sündmusi nagu ajalookonverentsid, tähtpäevade tähistamised (valla juubel, vabariigi aastapäevad, aastalõppude üritused jne.), teemapäevad ja peod Laiuse lossivaremetes, Kassinurmes, Kuremaa lossis, küla- ja kultuuriseltsides, noortekeskustes, raamatukogudes, koolides, lasteaedades. On olnud mõnusaid tervise - ja spordisündmusi terviseradadel, ujulas ja spordisaalides. Tublide eestvedajate töö tulemusena välja antud valla juubeliraamat ja uustrükk Laiuse kihelkonna ajaloost.

Paljudes asutustes, kaasaarvatud vallamajas on töökeskkond ja -tingimused paranenud. Valla nägu on muutunud iga aastaga kenamaks. Korrastatud on alevi ja külakeskusi, parke, mänguväljakuid, puhkealasid. Inimesed on oma koduümbrust järjest kaunimaks teinud.  Oleme isegi Vabariigi presidendi tunnustuse ära teeninud. Vahest võime vastavalt oma valla tunnuslausele öelda omas südames igaüks tänu ja uhkustundega – minu maa, minu vald, minu kodu. Kui nädal tagasi olid vallas külas saarlased Valjala vallast, siis pool päeva nendega ringi sõites jõudsime neile näidata vaid väikest osa sellest, mis meil head ja vaatamisväärset on. See oli hea tunne!

Tähtsaim on muidugi see, et vald on edukalt toiminud igas valdkonnas. Nädal tagasi ilmunud omavalitsuste haldussuutlikkuse võrdluses oli Jõgeva vald 40 kohal 227 st. See kokkuvõte oli tehtud paljude näitajate põhjal ja seda võib pidada üsna objektiivseks. Kindlasti oleks siin võimalik teha veel palju rohkem ja palju paremini.

See, kuidas vallarahvas hindab tehtut ja mida tahetakse näha tulevikus, saab kokku võtta juba mõne nädala pärast, kui selguvad valimiste tulemused. Kui kõik valimislubadused täita saaks, siis oleksime järgmise nelja aastapärast peaaegu Paradiisis. Ehk suudame siiski reaalsustaju säilitada ja vahet teha, mida oleks vaja muuta, mida saame muuta ja mida mitte ja ei hakkaks muutma seda, mida muuta ei saa ega ole ka vaja. Püüame ka endale selgeks teha, kes on need, kes tegelikult midagi oskavad, suudavad ja tahavad  teha. Minge kindlasti öelge oma arvamus 18. oktoobril.

Lähenevate tähtpäevade puhul soovin kõigile meie valla eakatele ennekõike tervist, jõudu ja jaksu ning tänu elu jooksul tehtu eest! Õpetajate päeva puhul palju tänu ja parimad soovid kõigile õpetajatel ja töötegijatele koolides ja lasteaedades.

Tänan südamest kõiki, kellega mitte ainult neli viimast, vaid seise viimast, isegi üheksa viimast aastat on koos valla asju aetud, ühiselt toimetatud, ükskõik kus see ka ei oleks olnud! Olge te kõik tänatud! Jätkugu teil usku, lootust, armastust ja rõõmu!

Teie Saima Kalev

Oktoober 2009

2005.a. valimiseelne kokkuvõte valla lehes:

Armas vallarahvas. On sügis ja käes ka ‘tibude lugemise aeg’. Kõik volikogud ja vallavalitsused teevad möödunud valimisperioodist kokkuvõtteid. Jõgeva vallavalitsus ja spetsialistid on püüdnud täita neid ülesandeid, mida vallavolikogu on eelarve või muude otsuste kaudu ülesandeks teinud.

Kordan ikka ja jälle seda, et kõik otsused ja ka lahendused on ühise töö vili. Mõni ettepanek või algatus jah, tuleb küll üksikisikult, aga lõpuks peab ikka kokku lepitama, kas, kuidas ja millal midagi teha. Kuna volikogus on inimesi valla erinevatest piirkondadest, on ka kõikide piirkondade probleemid ja vajadused vallavalitsusse ja volikogusse toodud, neid arutatud ja võimalusel ka lahendus leitud. Enamasti on kõik sellega nõus olnud, et valda tuleb arendada tasakaalustatult ja nii on igas piirkonnas ka vastavalt võimalustele midagi ehitatud ja korrastatud.

Viimastel aastatel on meie valla suurimasse  piirkonda, Siimustisse ehitatud kõnnitee, koos sellega ka valgustus, ehitatud uus bussipaviljon, ostetud endine kauplusehoone ja remonditud noortekeskuseks, rajatud mänguväljak, korralikult remonditud lasteaed, osaliselt ka koolimaja – ootame rahataotlustele vastuseid, et remont lõpule viia. Korraldatud on lastekodu ruumide remonti. Alustatud on pargi rajamist - endine jäätmaa on saanud juba päris viisaka näo.

Vaimastveres on valminud praeguseks ilmselt valla kauneim hoone – õpilaskodu, samas majas ka noortekeskus ja külaseltsi ruumid, kool on saanud võimla, kooli juurde rajatud lasteaed, uued ruumid sai raamatukogu, teisteski kooli ruumides on remonti tehtud - aknad vahetaud jne. Remonditud on arstipunkti ja päevakeskuse ruumid. Ehitatud uus bussipaviljon.

Jõgeva alevikus on ehitatud gaasitrass, remonditud noortekeskuse ja sauna ruumid, lasteaed on viidud lokaalküttele ja saanud ka põhjaliku remondi, vaid soojustuse tegemine lükkub järgmisesse aastasse – selleks on taotletud lisaraha projektidest. Rajatud on mänguväljak ja korrastatud ujumiskoht. Alevikus on rekonstrueeritud reoveetrassi ja veetorustikku.

 Laiusel valmis selleks sügiseks gaasitrass, lokaalküttele viidi koolimaja ja lasteaed, õpetajatemaja. Remonditud on kooli söökla ja teisi ruume, rajatud kõnnitee ja valgustus, õlekäsitöötuba on saanud uued ilusad ruumid. Vahetatud ’õpetajatemaja’ katus. Noortekeskus on saanud uued ruumid endises õletoas.

Kuremaale on samuti ehitatud gaasitrass, lokaalküttele viidud ujula-võimla. Võimlas remonditud ja sisustatud heal tasemel jõusaal, vahetatud aknad uksed, aasta lõpuks saavad remonditud ka pesuruumid ja koridor. Lokaalkütte sai ka hoone, kus kooli-, perearsti-, sotsiaaltöötaja - ja raamatukogu ruumid, mis kõik on ka korraliku remondi saanud. Kuremaa põllumajandustehnikumile kuulunud vara – hooned jm. vahendid on üle antud Jõgeva vallale. Mõisahoones on remonditud saali ja tualettruume, ühiselamus on nüüd bussitäiele inimestele ööbimiseks korralikud toad. Kuremaa järve ääres on ilus rand ja rannahoone. Terviserajad pakuvad rõõmu suvel ja talvel.

Kurista külas on renoveeritud vee aja kanalisatsioonivõrk, remonditud trasse ka  Kassinurmes, Painkülas, Metsakatsejaamas. Vägaval on remonditud raamatukogu.

Traadita internetiühendused (WIFi) on saanud Siimusti, Kuremaa, Laiuse, Vaimastvere, Jõgeva alevik, Kärde ning töö jätkub selles suunas, et ühenduse saaksid ka Metsakatsejaama, Kurista, Vana-Jõgeva ja teiste külade elanikud ja et parandada ka ühenduse kvaliteeti.

Remonditud ja hooldatud on valla teid, korrastatud olemasolevat ja rajatud uut valgustust, tehtud heakorratöid. Kahjuks ei ole eelarves jätkunud piisavalt raha, et võiks öelda – kõik on korras. See on valdkond, kus looduse mõju on kõige suurem ja selle vastu on raske seista. Vee ja kanalisatsiooni probleemidele on lootus leida  lahendust koos Põltsamma-Pedja jõe valgala projektiga taotletud EL rahade abiga.

Olen siin nimetanud terve rea objekte, mis valminud. Suure osa rahast, mis selleks vaja on läinud oleme me saanud mitmesugustest projektidest. Projektide koostamine, rahade taotlemine on olnud lisatöö valla spetsialistidele oma põhitöö kõrval.

Vaadates seda pikka loetelu, mis ei hõlma kaugeltki mitte kõiki tegemisi ja saavutusi, saab küll öelda vaid ühte - see volikogu, vallavalitsus ja ka valla spetsialistid on üheskoos ära teidud suure töö.    Kui ei oleks olnud aga valla elanike huvi, toetust ja mõistmist, ei oleks sellest kõigest midagi välja tulnud. Inimesed on viimastel aastatel muutunud palju aktiivsemaks. Suur tänu kõigile.

Head valla inimesed, mida teile öelda enne valimisi? Vahest seda, et me kõik oleme üksteisega seotud ja kui keegi tuleb ja lubab ise midagi ära teha, siis see ongi ehk tema otsene tööülesanne, või hindab ta end lihtsalt üle, sest olulisemaid otsuseid tehakse ikka üheskoos. Aga valima minge kindlasti. Siis olete teiegi olulisest otsustamisest osa võtnud.

Kui teie oma vastavat soovi avaldate, siis olen minagi nõus jätkama oma tööd koos teiega.

Päikselist sügiset soovides

Teie Saima Kalev

Oktoober, 2005.a. 

KOV valimised 2005 a.(reklaamlehes)

 Olen mitmel pool teinud kokkuvõtteid Jõgeva valla viie viimase  ja ka kolme viimase aasta ettevõtmistest ja kordaminekutest, kui olen vallas toimuvaga lähedalt seotud olnud, niisiis 2 aastat volikogu esimehena ja 3 aastat vallavanemana.  See on pikk nimekiri paljude inimeste ühise töö vilju, mis sisaldab  kõnniteesid, valgustust, koolisööklaid, võimlat, gaasitrasse, kilomeetreid remonditud ja hooldatud teid, õpilaskodu, bussipaviljone, mänguväljakuid, remonditud koole, - lasteaedu, -perearstileskusi, -noortekaskusi ja veel palju muud.

Suur hulk projekte ja objekte on aga veel pooleli ja plaanis. Algamas on ettevalmistustööd suureks vee ja kanalisatsiooniprojekti teostamiseks, esmajärjekorras projekteerimiseks, mis haarab kõik tiheasustusega alad, kus süsteemid vajavad renoveerimist või täiesti uusi süsteeme, nagu näiteks Vana Jõgeval. Kuremaal peab lähiaastatel käivituma kompleksselt seminari-, puhke-, spordi- ja turismikeskus, valmima noortekeskus. Vaimastverre peab tulema spordiväljak ja kõnnitee, Kärdesse remonditud sotsiaalkorterid, Laiusel peab laienema tänavavalgustus, valmima mänguväljak, Kuristale võimalus rajada küla kiigeplatsi või mänguväljakut, samuti Kassinurme. Lastekodu „Metsatareke“ saab juurdeehituse. Siimusti koolimajast peab saama igati kaasaegse ja kaunis õpikeskkond aleviku ja ümbruskonna lastele, Jõgeva alevik muutuma üheks kaunimalt kujundatud ja hooldatud asulaks vallas, aga miks ka mitte Lõuna Eestis või veelgi laiemal alal. Keskasulad saavad korralikud jäätmekogumise platsid. Valminud teehoiukava alusel toimub pidevalt teede remont, edasi areneb inernetiühenduse võimaldamine valla elanikele nn. Metsakatsejaamas, Vana Jõgeval jm. Pooleliolevaid ja ees ootavaid tegemisi, millega olen seotud ja mida igati toetan, on veel palju.

Leian, et meil kõigil peab olema hea Jõgeva vallas elada. Peredel ja üksikutel. Eakad inimesed ei ole „sotsiaalne probleem“, nad on täisväärtuslikud kogukonna liikmed, noored ei ole „ tüütu ja lärmav kamp“, nemad otsustavad asju kümne või vähema-rohkema aasta pärast.

Mina olen valmis töödega jätkama, kui valla inimesed tahavad mind edaspidigi näha valla heaks tegutsemas.

Teil on võimalus oma tahet väljendada, kui lähete valima. 

Teie Saima Kalev

Oktoober, 2005.a.